Mõis

Sündmused mõisas

500-aastase mõisa müüride vahele sobib nii klaverimuusika kui ka kohalikust loodusest inspireeritud kunst. Mõisa kõigis 3 saalis on aastaringselt üleval Siiri Talli akvarellide ja Kaspar Talli pliiatsijoonistuste näitusmüük. Suveniiridena saab kaasa osta Siiri maalitud portselani.

Igal aastal leidub pianiste, keda võlub meie suurepärane Estonia klaver. Kontserte oleme pakkunud erinevale maitsele mitmete sündmuste raames ja nii mõnestki on saanud traditsioon. Augustikuus võõrustame noori viiuldajaid, kes astuvad üles Mari Tampere-Bezrodny meistrikursuse lõppkontserdil.

Ajalugu

Keskajast pärinevat Kihelkonna-Loona mõisa (saksa k Kadvel) on esmamainitud 1506. aastal, kui see kuulus Ewald Rösele. 1513.aastal ostsid mõisa von Loded, kes ehitasid selle välja kivist kindluselamuna (vasallilinnusena). Von Lodede aadliperekonna valduses püsis mõis kuni 1791. aastani, sealt tuleneb ka selle eestikeelne nimi. Hiljem oli mõis nii von Stackelbergide, von Bergide, von Osten-Sackenite kui ka von Ekesparrede omanduses. 1820-aastatest kuni võõrandamiseni kuulus mõis von Hoyningen-Huenede aadliperekonnale.
Peter (Alt-Ottenhof) juulis aastal 2000 kirja pandud memuaarid "Kadvel ja Marienheim"

Aadlisuguvõsade valdus

Loona mõisa valdused baltisakslaste omanduses kronoloogilises järjekorras:
1506-1513 Ewald Röse
1513-1791 Jürgen Lode; …; Ludwig Johann von Lode
1791-1795 Otto Wilhelm von Stackelberg
1795-1800 Alexander Magnus von Berg
1800-1820 von Berg pantis mõisa Carl Magnus von der Osten-Sackenile, kes omakorda pantis mõisa Carl Gustav von Ekesparrele
1820-1826 von der Osten-Sacken
1826-1919 Carl von Hoyningen-Huene. Võõrandamiseelne viimane omanik oli paruness Olga Hoyningen-Huene

Ehitusajalugu

Mõisa peahoone kohal paiknes keskajal vasallilinnus, mille müüre on säilinud hoone keldriosas. 17. sajandil püstitati keskse mantelkorstnaga ühekorruseline peahoone. 1785. aastal ehitati hoone põhjalikult ümber, lähtudes baroki nõuetest. 19. sajandil lisati esifassaadile kolmnurkfrontoon. Ka kõrvalhooned kujundati klassitsismile kohaselt.

Baltisakslastelt võõrandamise järgselt (1919. aastast) on peahoone olnud vägagi mitmesuguses kasutuses: lühiajaliselt algkoolina, seejärel rahvamaja, raamatukogu kolhoosi kontori ning eluruumidena. Hoone põhjalikuma renoveerimisega alustas TA Küberneetika Instituut 1980-ndate keskpaiku. Tööd viis lõpule Keskkonnaamet 1997. aastal, kui mõisast sai Vilsandi rahvuspargi külastuskeskus.

Ülevaade Loona mõisa ajaloolisest õiendist. Juhan Maiste (1984).