Saarte Geopark
Saarte Geopark tegeleb siinse geoloogia, pärandkultuuri ja looduse tutvustamise ning hoidmisega. Geopargi idee on kasutada piirkonna geoloogilist eripära turismi, keskkonnateadlikkuse ja kohaliku arengu edendamiseks. Saarte Geopargi keskus asub Kaali Külastuskeskuses, kus saab infot kõigi Saarte Geopargi piirkonnas asuvate vaatamisväärsuste kohta. Saarte Geopargi külastaja saab maalilise pildi geoloogilistest, kultuuri- ja loodusväärtustest liikudes mööda Siluri ajastu läbimiseks koostatud marsruute. Võta endale piisavalt aega, sest Saarte Geopark lummab oma sõbralike inimeste ja eriilmelise loodusega.
Loona mõisale parasjagu lähedal, kuid korraliku jalgrattamatka kaugusele jäävad järgmised pangad:
-
Undva pank – Undva e. Tõrvasoo panga pikkus on umbes 500 m ja kõrgus 2 m. Pank ja rannikujoon on tuulte ning tormide poolt pidevas muutuses. Undva panga all lahes talvitub kogu maailmas otseses hävimisohus olev linnuliik – kirjuhahk.
-
Kuriku pank – Kuriku pank asub ligi 200 m kaugusel Suurikust ja on kaksikpangast mõõtmetelt tunduvalt väiksem – pikkust 1,3 km ja kõrgust 4,5 m.
-
Suuriku pank – Suuriku pank on kuni 11 m kõrguse ja 1,6 km pikkusena suur ja võimas, Panga panga järel kõrgeim rannajärsak saartel. Panga peal laiub omapärane männimets. Suuriku panga ees meres on samuti astang, mis on lõhkunud laevu ja võtnud elusid.
-
Abula pank – Abula pank on tagasihoidlik, umbes 2 m kõrgune ja 400 m pikkune kiviklibune astang.
-
Panga põhjatipus on meri ümaraks lihvinud stromatopoore, mistõttu geoloogid nimetavad seda „pealuurannaks“.
-
Merise pank – Abula pangast umbes 7 km mööda väikest metsateed põhja poole liikudes asub Merise neeme otsas Merise pank, mille kogupikkus on 250 m ja kõrgust kohati 2,5 m. Merise küla mets peidab endas Mustjala valla suurimat rändrahnu, Merise rändrahn, mille kõrgus on 4,5 m ja ümbermõõt 22 m.
-
Elda pank – Elda pank on eriline nurgeliste ja paksude paeplaatide ning rannal paljanduva sileda paepõranda poolest. Nõukogude võimu ajal olid saarte rannad kinnised piirkonnad, Elda pangal võib praegugi näha NSVL piirivalve lagunevat vaatlustorni. Kummalised varemed meie rannaaladel on enamjaolt kõik pärit sellest ajast.
-
Soeginina pank – Soeginina pank on kuni 3 m kõrgune ja 500 m pikkune astang, mille seinal saab vaadelda kivimist välja leostunud erinevate organismide kivistisi. Soeginina pank näeb väga eriline välja – paelahmakatesse tekkinud pragude vahelt väänduvad välja pangapealsete kaskede juured, ulatudes lausa merevette. Soeginina pangalt paistab Innarahu, kus käivad hallhülged lesimas ja jäävaestel talvedel poegimas.
-
Katri pank – Katri pangale on märjal aastaajal üleujutatud rannaluha tõttu raske pääseda. Tagasihoidlik 0,5 km astang sisaldab aga külluslikult kivistisi. Nõukogude Liidu ajal asus pangal piirivalvetorn ja vaatluspunkt. Sellest ajast on veel tänaseni mõningad jäljed looduses.
