Puhkus looduses

Loona mõisas puhates võid ette võtta lühemaid-pikemaid retki omal käel või kogenud matkajuhi saatel. Siin on võimalik matkata, kuulata loodushääli, vaadelda ja pildistada linde-loomi, tutvuda teemaparkidega ning külastada Vilsandi saart ja sealset tuletorni.

Vahemaad rahvuspargis on pikad, mistõttu soovitame liikuda jalgrattaga. Rattaid saab laenutada Loona mõisa külalistemajast ja Vilsandi saarelt hinnaga 10€ päev. Rattalaenutus on ka Harilaiu autoparklas, matkaradade alguses.

Infot Vilsandi rahvuspargis ja selle ümbruses liikumiseks saad kas Loona mõisa külalistemaja vastuvõtust või rahvuspargi külastuskeskusest . Külastuskeskus jääb lühikese jalutuskäigu kaugusele Loona külalistemajast ja asub endisaegses karjakastellis.

2009. aastal osales Vilsandi rahvuspark edukalt konkursil Eestimaa avastamata aarded: Turism ja kaitsealad. Konkursi raames jäädvustati film:

Vilsandi rahvuspark

Vilsandi rahvuspark on Baltikumi kõige vanem (asutatud 1910. aastal) kaitseala ja Eesti kõige merelisem rahvuspark. Selle eesmärgiks on kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada mere- ja rannikumaastikke, nende loodusväärtusi ja kultuuripärandit.

Rahvuspargi pindala on 23 880 ha, millest valdava osa moodustab rannikumeri, vaid 1/3 on maismaad. Rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega, mida on kokku umbes 150-160 (1/10 kogu Eesti saartest), lisaks veel Elda, Eeriksaare, Kuusnõmme ja Harilaiu poolsaared.

Rahvuspargi arendamisel eelistatakse loodusväärtusi ja pärandkultuuri tutvustavat turismi. Väärtuste nimistu on muljetavaldav:

rikkalik linnustik – kevadeti pesitseb siin 114 liiki, pehmetel talvedel talvitub üle 70 liigi. Linnuliikidest on esindatud näiteks hahk (Somateria mollissima), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), merikotkas (Haliaeëtus albicilla), kivirullija (Arenaria interpres).
rikkalik taimestik – ligi 600 kuni 700 liiki, paljud neist haruldased, näiteks saaremaa robirohi (Rhinantus osiliensis).
akvatooriumis koondub talviti sigima ja suviti lesima arvukalt hallhülgeid (Halichoerus grypus). Populaarne hülgekaamera asub just Vilsandi rahvuspargis.
Fossiilsete leidude, s.h. ka korallide poolest unikaalsed pangapaljandid rannikul ja Vilsandil.
Ja muidugi meie rikkalik kultuuripärand!

Rohkem infot Vilsandi rahvuspargi kohta leiad Keskkonnaameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse lehtedelt ning Vilsandi rahvuspargi Facebooki lehelt.