Peahoone
Rajatud 16.sajandi algul paigale eestikeelse nime andnud Lodede poolt. Peahoone arhitektuuris on loetavad neli põhilist ehitusetappi. Neist varaseim, keldrid, seostuvad 16.sajandi algul rajatud vasall-linnusega. Linnuse hävitamisel 16.sajandi lõpul või 17.sajandi algul püstitati sinna lihtne võimsa mantelkorstnaga ühekorruseline elamu, millest on säilinud mõned ruumid tagafassaadi pool. Kolmas hoone praeguse ilme suhtes määrav ehitusetapp sai alguse 1785.aastal. 19.sajandi l veerandil lisati esifassaadile klassitsistlik kolmnurkfrontoon. (EA) Tüüpilise ühekordse barokkhoone arhitektuuris on kasutatud rohkesti dolomiidist detaile. Hoone on kaetud kõrge poolkelpkatusega. Esifassaadis klassitsistlik kolmnurkfrontoon. Siseruumid paiknevad anfilaadselt. (EA) Viimase remondi käigus on katusele ehitatud vintskapid.
Park
Vabakujunduslik park on rajatud 19.sajandi lõpul. Peahoone esine kujundus ja allee on varasemad. Keskmise suurusega (4 ha) vabakujunduslik park on kaheosaline. Peahoone tagant suundub nurga all ansamblisse vahtraallee. Härrastemaja ees väike esiväljak. Vabakujunduslikus pargiosas oli tiikidesüsteem. Ka viljapuuaed oli kujundatud vabakujunduslike puudegruppidega. Tiigi süvendamisest kuhjatud künkal pärnadest ring. Pargi omapäraks on teid ääristavad (uuendatud) paekiviaiad.
Piirdemüürid
Mõisa rajas 16. sajandil perekond Lode, kelle järgi on mõis saanud ka oma eestikeelse nime. Praeguse peahoone kohal paiknenud vasallilinnus hävis 16.-17. sajandi vahetusel. Linnusest säilinud müüridele ehitati seejärel lihtne elamu, mida 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses suuremaks ehitati. 19. sajandi algusest on pärit ka enamiku kõrvalhoonete ja pargi ilme. Mõisa sissesõiduteed ja hoonete ümbrusi ääristavad pae- ja raudkivist aiad kuuluvad 19. sajandi alguses väljaehitatud mõisasüdame ansamblisse. Mõisa ajaloolised saksakeelsed nimetused on Kaddel ja Kadvel. Pae- ja raudkivist aiad paiknevad mõisa pargis ning piiravad mõisaansamblit. Ainulaadsed on endise karjakastelli – lauda lähedal paiknevad piirded – nn härgade tee.
Ait 1
Ehitatud 19.sajandi I veerandil. Väike ühekordne krohvitud kivihoone, mis on kaetud poolkelpkatusega, katusekate s-savikivi. Hoone restaureeritud, avatäited uued.
Ait 2
Ehitatud 19.sajandi I veerandil. Väike krohvitud kivihoone. Kaetud viilkatusega.
Laut
Ehitatud 18.sajandi lõpul. Tegemist on omaaegsest karjakastellist säilinud ühe tiivaga. Eterniidiga kaetud viilkatusega hoone on ümber ehitatud. sälinud on algsed seinad ja osa avadest.
Pargimaja
Ehitatud 19. sajandi IV veerandil. Väike kelpkatusega kivihoone, mille fassaad keskelt poolkaarekujuline ja suute akendega. Hoone restaureeritud.
Tõllakuur
Ehitatud 19.sajandi I veerandil. Keskmise suurusega, krohvitud kivihoone. Kaetud poolkelpkatusega. Ümberehitatud.
Kaev
Ehitatud 18 sajandi lõpul? vöi 16.saj lõpul. Kaev on kaetud betoonplaadiga. Kaevu nähtav sügavus on ca 5 m.